Peter Lindbergh

Peter Lindberghi (1944–2019) näitus „Olemise kergus“ koosneb kunstniku pika karjääri vältel tehtud fotodest. Lindbergh on üks maailma mõjukamaid fotograafe, kes muutis nii seda, kuidas laiemalt moefotot, aga konkreetsemalt ka tema kaamerasilma ette jäänud inimesi tajutakse.

Peter Lindberghi näitusest “Olemise kergus” on veel võimalik osa saada kuni 2. juunini. Et ikoonilise fotokunstniku näitusele väärikas ja meeldejääv punkt panna, kutsume hilisõhtusele erituurile 30. mail kl 21. Peter Lindberghi loomingu tagamaadest kõnelevad sellel erituuril kolm erilist ja ehedat naist: armastatud näitleja Evelin Võigemast, tippfotograaf Krõõt Tarkmeel ja Fotografiska inspireeriv giid Elo Aun.

Lindberghi 1990. aastate looming märgib ajastu algust, mis veel tänapäevalgi kõnetab – see oli supermodellide ja omamoodi ka ajatu aeg, mil naiselikkus ja mehelikkus põimusid, sageli seljas valge särk.

Aastakümnete jooksul jäädvustas ta lugematul hulgal moe- ja ajakirjade kaanefotosid ning paljude sõnul olid just Lindberghi fotod need, tänu millele said alguse selliste supermodellide karjäärid nagu Linda Evangelista, Naomi Campbell, Cindy Crawford ja Christy Turlington.

Mustvalge foto meister Lindbergh töötas nii heledate kui tumedate varjunditega. Ta vaatles oma modelle õrna ja intelligentse pilguga, mis oli samas ka esteetiliselt äärmiselt fokuseeritud. Lindberghi loomingu läbiv joon on keha, tants ja liikumine ning tema geniaalsus fotode komponeerimisel väljendus ka oskuses ühe topeltleheküljega terve narratiiv kokku panna.

„Olemise kergus“ on kureeritud Peter Lindberghi fondi, mida esindavad Benjamin Lindbergh ja Thoai Niradeth, ning Fotografiska Stockholmi näituste juhi Lisa Giomar Hydéni koostöös. 

Kunstnikust lähemalt

Peter Lindbergh (1944–2019) oli Saksa moefotograaf ja filmitegija. Ta kasvas üles Saksamaal, kuid elas hiljem aastakümneid Pariisis ning töötas sageli erinevates moepealinnades. Kuigi ta oli ka kunsti õppinud, otsustas ta 1970. aastate lõpus fotograafia kasuks ning sellest sai tema kutsumus. Tema fotod on mõjutanud mitut fotograafide, disainerite ja teiste loomeinimeste põlvkonda.

See lause kirjeldab teismelist Lindberghi, kes kasvas üles ühes tööstuslinnas sõjajärgsel Saksamaal. Ta tegi tööotsi vaateakende kujundajana ning lõpuks viis see tee ta kosmopoliitsesse maailma, kus ta väga oskuslikult oma koha leidis. Võimalik, et hiljem kui ta juba kõikides moepealinnades töötas ja ise Pariisis elas ning kui inimesed tema kaamerasilma ette trügisid, meenutas ta oma janu laia maailma järele teatava nukrusega.