Tom of Finland

The Darkroom

Paisunud lihased ja suguelundid, äärmiselt maskuliinsed ja erootiliselt enesekindlad mehed, kes naudivad seksi omavahel – Tom of Finlandi joonistused ei jäta kedagi ükskõikseks. Fotod, mida ta tegi oma sõpradest ja partneritest inspiratsiooni ja viitematerjalina oma maailmakuulsatele homoerootilistele joonistustele, on nüüd esmakordselt väljas Fotografiskas.

Kuraator Berndt Arell koostöös Fotografiska näituseprodutsendi Jessica Jarliga toob näitusel „The Darkroom“ vaatajani intiimse pilgu kunstnik Tom of Finlandi (sündinud Touko Laaksonen) ellu ja loomeprotsessi – maailma, mis sündis pimikutes.

Sel aastal möödub tema sünnist 100 aastat ning taas on esile kerkimas jõud, mis püüavad homoseksuaalse iha tagasi suruda „pimedatesse kappidesse“.

Man in white tank top and a cap holding his hand on his belt — Tom of Finland, Untitled (Val Martin), 1984, Tom of Finland Foundation Permanent Collection, © 1984-2020 Tom of Finland Foundation

Avastada uus, tundmatu pool

Ja just pimedatesse paikadesse suunati geiinimesed – isegi need, kes sündisid 1900. aastate esimesel poolel –, kuna nende orientatsioon oli kriminaliseeritud ja liigitatud vaimseks häireks. Nii töötas Touko Laaksonen (1920–1991), nagu ta oli märgitud oma sünnitunnistusel, pikka aega varjatult. Kunstnik, kes sai maailmakuulsaks nime all Tom of Finland, oli kodumaal pere jaoks Touko, sõprade jaoks Tom (või Tommi).

Ta hakkas varakult tegema ja ilmutama fotopostreid, mida ta ise nimetas viitefotodeks, omaenda hämaras ja lihtsas kodustuudios ning pimikus – nende ilmutamine mujal oleks võinud tähendada vanglakaristust. Siit algabki Tom of Finlandi lugu. Nüüd, näitusel „The Darkroom“ (21. veebruar – 19. juuli Fotografiska Tallinnas) kohtume tema loomingu seni tundmatu küljega – 100 aastat pärast tema sündi.

„See varem näitamata fotode varakamber annab sügavama sissevaate sellesse, kuidas tema meisterlikult joonistatud ülimaskuliinsed mehed sündisid…”

„…Iga joonistus võis koosneda mitmest erinevast fotoviitest. Joonistustes on mehed alati enesekindlad ja alati valmis, sest Tom of Finlandi jaoks ei olnud kunst probleemide esiletoomine, vaid iha ja õigus seda väljendada,” ütleb näituse kuraator Berndt Arell, kes on näituse kureerinud koos Fotografiska näituseprodutsendi Jessica Jarliga. <br /><br /> Jessica Jarl kirjeldab näituse loomise protsessi kui inspireerivat teekonda, mis on andnud näo igatsusele – igatsusele väljendada oma iha, olla tunnustatud ja mitte varjata seda, kes sa oled. Näitus sisaldab unikaalseid originaalfotosid, fotokollaaže, visandeid ja joonistusi – kõik Tomi loodud –, mis näitavad kogu protsessi fotost visandini ja lõpuks valmis joonistuseni.

„Fotografiska jaoks on see suurepärane näide sellest, kuidas fotograafia – lisaks iseseisvale väärtusele – mängib rolli paljudes loomeprotsessides. „The Darkroomi” lugu – esimene kunstinäitus, kus Tom of Finlandi fotosid samuti eksponeeritakse – on mitmes mõttes ajarännak…”

„…pimedatest varjatud tubadest ja parkidest avatud, hästi valgustatud salongidesse. Mõnes paigas püüavad tugevad jõud nüüd seda kunsti – ja selle peegeldatud eluviisi – taas pimedusse suruda. Seda enam on põhjust rõhutada vaba kunsti tähtsust. Ja tundub õige lasta Tomi häälel kõlada,” ütleb Jessica Jarl.

Levis nagu kulutuli

See kunstnik, kes kujutas oma tungiva iha ja meisterlikkusega ülimaskuliinseid, atraktiivseid, enesekindlaid macho-mehi liialdatud lihastega ja seksuaalsetes situatsioonides – riietatuna erinevatesse uniformi-, naha- ja lateksfetish’i elementidesse –, esitas oma aja ühiskonnale tugeva väljakutse. Samal ajal oli ta väikesele leather-geide kogukonnale tõeline sensatsioon, levitades rõõmu ja erutust. Kõik see toimus ajal, mil homoseksuaalsus oli kriminaliseeritud ja liigitatud vaimseks häireks ning leidis sageli anonüümseid väljenduskohti avalikes ruumides nagu pargid ja saunad. Hilisemates intervjuudes kirjeldas Tom nn “cruising’ut” ning seda, kuidas noor Touko/Tom kohtus salaja Soome, Saksa ja Nõukogude sõduritega parkides Teise maailmasõja ajal – kogemused, mis panid aluse tema uniformifetišile.

Paljud näitusel „The Darkroom“ eksponeeritud fotod kujutavad Tomi tuttavaid – enesekindlaid ja poseerivaid mehi, kes olid inspiratsiooniks tema joonistustele. Need joonistused jõudsid hiljem varjatumatesse galeriidesse ning levisid kulutulena, kui paljud kuulsad geimehed soovisid lasta end Tomil portreteerida. Mõnikord olid nad riietatud ülikondadesse, mõnikord mitte üldse. Üks näide on see, kuidas Tom ja Robert Mapplethorpe pildistasid teineteist – fotosid, mida Tom hiljem kasutas Mapplethorpe’i portree joonistamiseks.

„Ilma nende fotodeta poleks võib-olla olnud Tom of Finlandi. Koos oma sõbra Wikiga hoolitses ta selle eest, et fotod jõuaksid Los Angelese TOM House’i – muuseumi ja galeriisse, mis lisaks tema enda töödele eksponeerib ka muud homoerootilist kunsti. Näib ka, et ta eemaldas hoolikalt stuudios tehtud alastifotod, nii et enamikul säilinud piltidel on modellid riietatud,” ütleb Berndt Arell, kes lõi juba 2000. aastate alguses esimese näituse, mis keskendus Tom of Finlandile kui visuaalkunstnikule, mitte pelgalt pornograafilisele illustraatorile.

„The Darkroom“ toob esile kunstniku, kes, olles ise mitte eriti poliitiline, mõjutas oma ajastu ühiskonda tugevalt, kujutades kirglikult homoerootilist macho-unelmat. Kunstniku, kes saavutas lõpuks rahvusvahelise kuulsuse ja sai jätta pimedad ruumid seljataha, elades poole aastast Los Angeleses, kus leather-geide eluviis oli juba avalik – paralleelselt tema kunstnikuteega toimunud ühiskondlike muutuste tulemus, mis vähendas LGBTQ-inimeste rõhumist. Ta oli selle panuse üle ühtaegu nii uhke kui ka tagasihoidlik.

„Ta tegi fotosid Los Angeleses, kus oli palju atraktiivseid, hästi treenitud mehi ja ilus talvine valgus, samas kui joonistused sündisid sagedamini Soomes, kus ta suved veetis. Nendes fotodes on lähedus kujutatavate ja kunstniku vahel – siirus pilkudes. Kahe inimese kohtumine, loomulik side usalduse ja soojusega: midagi, mida joonistustes ei ole, kuna need on anonüümsemad, fetisheeritud kujutised. 1990. aastal, oma elu viimasel aastal, sai ta Soomes aasta joonistaja auhinna – see oli suur hetk ja tunnistus tema kunsti mõjust,” lõpetab Arell.

KUNSTNIK / Faktid Tom of Finlandi kohta

Tom of Finland – Touko Laaksonen (sündinud 1920, Sankt Karins, Soome; surnud 1991, Helsingi, Soome). Maailmakuulus homoerootilise kunsti joonistaja, kelle töödes esinevad ülimaskuliinsed, lihaselised ja enesekindlad mehed seksuaalsetes situatsioonides. Ta kasvas üles Soomes, kus homoseksuaalsus oli seadusega karistatav ja liigitatud vaimseks häireks veel kuni 1970. aastateni. Seal pildistas ta salaja oma modelle viidetena joonistustele, millest said kultuslikud teosed underground-geikultuuris. Lääne ühiskonna avanedes sai ta hiljem elada poole aastast Los Angeleses, kus geikultuur õitses ja tema kunst levis üle maailma.

Ta õppis 1930. aastate lõpus ja 1940. aastate alguses Helsingis reklaami ning 1940. aastate teisel poolel Sibeliuse Akadeemias klaverit ja kompositsiooni. Ta töötas pianistina Helsingi restoranides ja teatrites kuni 1958. aastani, kunstilise juhina McCann Helsingis aastatel 1958–1973 ning alates 1973. aastast täiskohaga kunstnikuna.

Näitused kuni 1991:
Isikunäitused alates 1973: Hamburg, San Francisco, Los Angeles, Amsterdam, Pariis, New York, Berliin, Helsingi.

Grupinäitused alates 1978: New York, Hollywood, Los Angeles, San Francisco, Köln, UCLA Berkeley, Rutgers State University (New Jersey), Helsingi.

Näitused (alates 1991):
Galerie Pelin, Helsingi; Institut Culturel Finlandais, Pariis (1999); Helsingi Kunstimuuseum (2006); Turu – Euroopa kultuuripealinn (2011); Kulturhuset, Stockholm (2012); MOCA New York (2013); Artists Space (2015); Helsingi Kunsthall (2015); Fotografiska Tallinn, New York ja Stockholm (2020).

Kogud:
Chicago Kunstiinstituut; Sankt Karinsi linn; Los Angeles County Museum of Art; Moodsa Kunsti Muuseum (New York); Kiasma (Helsingi); San Francisco Moodsa Kunsti Muuseum; Leather Archives and Museum (Chicago); Wäinö Aaltoneni kunstimuuseum (Turu).

Näitus on toodetud Fotografiska koostöös Tom of Finland Foundationiga.